25.–26. märtsil 2026 toimus Valencias CISAC Euroopa Komitee korraline kohtumine, mida võõrustas Hispaania autorite ühing SGAE. Kahe päeva jooksul arutati autoriõiguse valdkonna kõige põletavamaid teemasid – alates tehisintellekti mõjust loometööle kuni digituru arengute ja muusikateoste elava esitamisega (live-esitustega) seotud õigusteni.
Tehisintellekt – kohtumise läbiv põhiteema
Tehisintellekt (TI) oli kohtumise keskne teema. CISAC-i peadirektor Gadi Oron tutvustas organisatsiooni seisukohta, mille kohaselt on kollektiivse esidamise organisatsioonide ehk autorite ühingute kaudu toimuv vabatahtlik litsentseerimine eelistatud variant, kuidas peaks toimuma TI mudelite arendamiseks ja koolitamiseks vajalike teoste kasutuslubade saamine. Samas tunnistati, et seal, kus vabatahtlik litsentseerimine pole võimalik või kus riiklik seadusandlus näeb ette teistsugust süsteemi, kohandab CISAC oma positsiooni ja pooldab lahendusi, mis tagavad efektiivsemalt inimeste loodud teoste kasutamise TI mudelite arendamisel. Kaalutavate variantide hulgas on kohustuslik kollektiivne litsentseerimine ja laiendatud kollektiivne litsentseerimine. Paljud riigid on siiski äraootaval seisukohal, jälgides muuhulgas käimasolevaid kohtuasju.
Praktilistel teemadel tutvustati audiovisuaalsektori TI-juhiseid, mis keskendusid õiguste reserveerimisele, lepingulistele kaitseklauslitele, institutsioonilise toetuse edendamisele, litsentseerimisele ja läbipaistvusele. Oluline on soovitus lisada tootmislepingutesse klauslid, mis nõuavad autori nõusolekut igasuguseks TI- või teksti- ja andmekaeve kasutuseks, tagavad läbipaistvuse kogu kasutusahelas, näevad ette täiendava tasu TI-põhise kasutuse eest ning nõuavad TI-töödeldud sisu märgistamist.
Muusikarepertuaari grupp (Music Repertoire Group, MRG) on CISACi poolt loodud alamkomitee, mis tegeleb muuhulgas ka TI-loodud teoste registreerimise küsimustega. Esialgsed soovitused näevad ette, et TI poolt loodud komponenti (viisi, teksti) sisaldava teose eest jaotatakse 100% inimautorile ning TI-komponendi tähistamiseks kasutatakse ühte üldist IPI-numbrit. Vastavad soovitused peavad läbima veel õiguskomitee ülevaatuse ja esitatakse siis kinnitamiseks CISAC-i juhatusele.
Digiturg
Futuresource’i analüütik James Duvall andis põhjaliku ülevaate globaalsest video- ja meelelahutusturust, märkides, et globaalne videoturg jõuab 2026. aastal 352 miljardi dollarini. Märkimisväärne verstapost on see, et tasuline voogedastus (SVoD) on esmakordselt ületanud tasulise televisiooni – vastavalt 155,8 miljardit dollarit võrreldes 149,7 miljardiga. Tarbijakäitumise muutused on silmatorkavad: lühivideote vaatamine, sotsiaalmeedia kerimine ja nutitelefonil mängimine on tegevused, mida inimesed teevad viie aasta tagusega võrreldes tunduvalt rohkem. Samas on vähenenud kinokülastused, avalikel üritustel osalemine ja raamatute lugemine.
Videomängud ja live-esituse õigused
Eraldi paneel käsitles muusika litsentseerimist videomängudes. Globaalne mängutarkvara turg ulatub 2026. aastal hinnanguliselt 203 miljardi dollarini. Muusika on mängudes hädavajalik, kuid suur osa sellest on loodud buy-out lepingute alusel, mis tähendab, et autorite ühingud ei saa heliloojatele autoritasu koguda. PRS on siin teerajaja – organisatsioon on litsentseerinud Sony PlayStationi juba üle kümne aasta ning on viimase paari aastaga pidanud produktiivseid läbirääkimisi kuue juhtiva mänguplatvormiga. Soovitused teistele autorite ühingutele on selged: mängukirjastajatele tuleb selgitada, et neil on võimalik autorite ühingute kaudu saada kirjastajate osa tasudest ning heliloojaid tuleb julgustada videomängude jaoks loodud muusikat ühingutes registeeerima ja videomängudega seotud kasutusi ühingute kaudu teostama.
GEMA esindaja Alexander Kralisch tutvustas live-esinemise väljakutseid ja GEMA uuenduslikke lahendusi. GEMA on välja töötanud mitu praktilist lahendust: litsentsiandmete töölaud (arendatud koos SIAE-ga), mis võimaldab API-põhist andmevahetust, Setlist Hub (standardiseeritud setlist’ide edastussüsteem, mida on arendatud koos AKM-iga) ning kontsertide tulevikuandmete süstemaatiline kogumine, mis võimaldab prognoosida tulusid ja planeerida ressursse. Need lahendused on olulised kõigile autorite ühingutele, kes tegelevad muusikateoste avaliku esituse litsentseerimisega.
Õiguslikud arengud ja erakopeerimise uuring
Tunnustatud autoriõiguse ekspert Gábor Faludi andis ülevaate Euroopa Kohtu värsketest lahenditest. Teose mõiste ja originaalsuse kriteeriumid (Mio/Konnektra kaasused) saavad tulevikus olema keskse tähtsusega TI-väljundite hindamisel. Bluechip’i kaasus (C-822/24) kinnitas, et liikmesriigid võivad kehtestada ümberlükatava eelduse salvestusseadmete kasutamise kohta isiklikuks kopeerimiseks, mis tugevdab autorite ühingute positsiooni erakopeerimise tasude kogumisel.
CISAC-i erakopeerimise globaaluuringu 2026. aasta väljaanne (koostöös BIEM-i, Thuiskopie ja IFRRO-g) näitab, et tasu mõju tarbijale on minimaalne: mediaanväärtus 3,19 eurot aastas leibkonna kohta. Erakopeerimise kogutulud on nominaalselt stabiilsed, kuid reaalselt languses.
Valencia kohtumine kinnitas, et autoriteõiguse valdkonnas on toimumas kiired muutused. Tehisintellekt esitab loomeökosüsteemile enneolematu väljakutse ja autorite ühingud peavad olema valmis nii lobitööks, õiguslikuks kaitseks kui ka praktilisteks lahendusteks. Samal ajal pakuvad digituru areng ja uued platvormid – videomängudest voogedastuse reaagregeerimiseni – uusi võimalusi litsentseerimiseks ja autoritetasude saamiseks.
Eesti Autorite Ühing jälgib neid arenguid tähelepanelikult ja osaleb aktiivselt CISAC-i töös, et tagada Eesti autorite huvide kaitse rahvusvahelisel tasandil.
