Müncheni esimese astme kohus (Landgericht München I) otsustas 31. juulil 2026 Saksa autorite ühingu GEMA kasuks kohtuasjas tehisintellektiettevõtte Suno Inc. vastu. Tegemist on esimese Euroopa kohtuotsusega, mis käsitleb autoriõigusega kaitstud muusika kasutamist generatiivse tehisintellekti treenimisel. Kohus kinnitas põhimõtet, et ka tehisintellekti arendamisel kehtib autoriõigus: loomingu kasutamiseks tuleb küsida luba ja maksta õiglast tasu.
Mis juhtus
GEMA esitas hagi 2025. aasta jaanuaris pärast seda, kui Suno jättis litsentsiläbirääkimiste ettepanekud vastuseta. Kohtumenetluses näidati, et Suno abil on võimalik luua lugusid, mis on äravahetamiseni sarnased GEMA repertuaari kuuluvate teostega, sealhulgas „Atemlos”, „Forever Young” ja „Daddy Cool”. GEMA hinnangul kasutati kaitstud muusikateoseid tehisintellekti treenimisel ilma loata ning loodud väljundid sisaldasid äratuntavalt sarnaseid elemente.
Kohtu hinnangul hangiti treeningandmed YouTube’ist nn stream-ripping’u abil, möödudes platvormi tehnilistest kaitsemeetmetest. Vaidlus puudutas muusikateoseid, mitte laulusõnu.
Mida kohus otsustas
Kohus rahuldas valdavas osas GEMA nõuded. Suno peab lõpetama rikkumise ja hoiduma sellest edaspidi, avaldama teabe teoste kasutamise kohta ning hüvitama tekitatud kahju. Kohus leidis, et ettevõte vastutab autoriõigusega kaitstud teoste loata kasutamise eest nii USA-s toimunud mudeli treenimisel kui ka Saksamaal loodud väljundites. Kahjuhüvitise suurus selgub pärast seda, kui Suno on avaldanud kasutusest saadud tulu.
Olulise põhimõttena leidis kohus, et Suno ei saa USA-s toimunud treenimise puhul tugineda USA autoriõiguse „fair use’i” ehk õiglase kasutuse erandile. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist piisavalt ümberkujundava kasutusega ning selline kasutus võib kahjustada algteoste tavapärast turgu. Tegemist on esimese korraga, kui kohus on sellisele järeldusele jõudnud.
Kohus leidis ka, et teoste talletamine tehisintellekti mudelis kujutab endast autoriõiguse tähenduses reprodutseerimist ehk kopeerimist. Samuti ei saanud Suno tugineda teksti- ja andmekaeve erandile, sest kohtu hinnangul puudus seaduslik juurdepääs kasutatud teostele. Kohus rõhutas, et Euroopa Liidu tehisintellektimäärus (AI Act) ei asenda autoriõiguse norme, vaid eeldab nende järgimist.
Miks see otsus on oluline?
Otsus tugevdab autorite ja neid esindavate organisatsioonide positsiooni läbirääkimistel tehisintellektiettevõtetega. Samuti kinnitab see, et muusika kasutamine tehisintellekti treenimisel eeldab õiguste omajate luba ning suunab turgu litsentsipõhiste lahenduste poole, kus autorid saavad oma loomingu kasutamise eest tasu.
Kohtu valmisolek hinnata ka väljaspool Euroopat toimunud treenimist tugevdab märkimisväärselt Euroopa õiguste omajate positsiooni. Sarnased kohtuvaidlused on käimas ka teistes riikides ning turul on juba näha liikumist õiguste omajatega sõlmitavate litsentsilepingute suunas.
Mida see tähendab Eesti autoritele
Kuigi otsus kehtib vahetult Saksamaal, puudutab selles kinnitatud autoriõiguslik põhimõte kogu Euroopa turgu. Kui tehisintellektiettevõtted hakkavad Euroopas muusikat litsentsima, mõjutab see ka Eesti autorite teoste kasutamist ja nende eest makstavaid tasusid.
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep:
“Otsus kinnitab lihtsat põhimõtet: kui loomingut kasutatakse, tuleb selleks küsida luba ja maksta õiglast tasu. Meie eesmärk ei ole tehnoloogia arengut pidurdada, vaid jõuda lahendusteni, millest võidavad nii autorid kui ka tehisintellekti arendajad.”
Mis edasi
Otsus ei ole veel jõustunud ning Sunol on õigus see edasi kaevata. Ettevõte on teatanud, et ei nõustu kohtu seisukohtadega ning kaalub edasikaebamist. GEMA peab lahendit ülemaailmse tähtsusega pretsedendiks.
EAÜ jälgib arenguid koos Euroopa autorite ühingute ja rahvusvahelise katusorganisatsiooni CISACiga ning teavitab liikmeid otsuse praktilisest mõjust. EAÜ seisukoht on jätkuvalt, et tehisintellekti areng ja autorite õiguste kaitse ei välista teineteist, kuid loomingu kasutamine eeldab autori nõusolekut ja õiglast tasu.
