18. veebruaril 2013 esitasid Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liit (EEL) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Vabariigi Valitsuselt aastatel 2010-2013 tekitatud kahju hüvitamist.
Vaidlus puudutab n-ö tühja kasseti tasu, mida küsitakse salvestusseadmete ja– kandjate tarnijatelt ja müüjatelt. Tühja kasseti tasu on EAÜ kogunud alates 1996. aastast. Seni on kaubagruppide nimekiri, millelt arvutatakse tasu, püsinud peaaegu muutumatuna süsteemi loomisest saadik. Samas on selle kahekümne aasta jooksul toimunud väga suur muudatus kopeerimistehnoloogias endas – praktiliselt kogu kopeerimine toimub digitaalselt (peamiselt internetist allalaadimine, info salvestamiseks kasutatakse kõvakettaid, CD-sid, mobiiltelefone ja MP3-mängijaid). Analoogtehnoloogiat, mille pealt vastav Vabariigi Valitsuse määrus võimaldas tasu koguda, kasutatakse järjest vähem ja seda pole enam kaubandusvõrgus eriti saadagi. Kui arvestada, et süsteemi eesmärk on hüvitada õiguste omajatele teoste ja helisalvestiste isiklikuks otstarbeks kopeerimine, siis on ilmne, et olemasoleva kaubagruppide nimekirja alusel kogutava tasu kogusumma ei võimalda adekvaatselt prognoosida seda, kui suur see summa tegelikult peaks olema.
EAÜ, EFÜ ja EEL-i hinnangul on autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel aastatel 2010–2013 jäänud saamata umbkaudu 831 416 eurot, kuna Vabariigi Valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu arvestatakse.
29.septembril 2016 otsustas Riigikohtus saata selle kohtuasja tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus on oma tegevusetusega rikkunud Euroopa Liidu õigust ehk infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ, mille alusel iga liikmesriik kohustus tagama autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase hüvitise nende loometöö kasutamise korral. Asja uuesti läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsustama autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele hüvitamisele kuuluva kahju täpse suuruse.