• Avalik esitamine

Muusika ümbritseb meid kõikjal: kohvikutes ja restoranides, klubides ja kontserdisaalides, kauplustes ja mujal avalikus ruumis. Avalikus ruumis muusika esitamisel ei tohi unustada, et iga muusikapala on käsitletav autori loodud teosena, millele tekib autoriõigus. Sellest tulenevalt peab teoste avalikku esitamist korraldav isik saama autorilt või autorit esindavalt organisatsioonilt ehk autorite ühingult teose esitamiseks eelnevalt loa (litsentsi). Eelnevalt peab loa taotlema ka siis, kui teost kavatsetakse avalikult esitada mõne tehnilise vahendi (näiteks CD-mängija) abil või kui soovitakse esitada raadio, televisiooni või kaabellevivõrgu kaudu edastatavat teost. Samuti on luba vaja siis, kui teost plaanitakse esitada sellisel viisil, et inimesed saavad seda kuulata-vaadata enda valitud kohas ja ajal.

Avaliku esitamise all peetakse autoriõiguse seaduse järgi silmas teose mängimist, laulmist või muul viisil ettekandmist kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, ent kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seejuures pole tähtis, kas üldsus teost tajub või mitte ehk kas keegi paneb tähele, et muusika mängib. Samuti pole oluline see, millise tehnilise vahendi abil teost ette kantakse.

Tuleb rõhutada, et ekslik on seisukoht, justkui raadioprogrammi ettekandmisel (näiteks kui kaupluses kõlab taustaks raadiost tulev muusika) ei pea tasu maksma, kuna raadioteenuse osutaja on esitatavate teoste kasutamise eest juba maksnud. Tegelikult on raadioteenuse osutaja maksnud autoritasu üksnes teose ülekandmise õiguse saamise eest. Kui aga keegi soovib sedasama raadioprogrammi oma äriruumis taustamuusikana kasutada, siis on tegemist teose avaliku esitamisega ja selle eest tuleb eraldi tasu maksta. Ühtlasi, kui oled endale ostnud CD-plaadi või loonud Spotify konto, võid nendega seotud muusikat kasutada isiklikul otstarbel, mitte ärilisel eesmärgil, näiteks restoranis või baaris meeleolu loomiseks.

EAÜ esindab üle 4 miljoni autori ja muusikakirjastaja õigusi. EAÜ-ga lepingu sõlmimine on kiire ja lihtne moodus, kuidas ürituste korraldajad, ettevõtjad ja teised huvilised saavad ühingu esindatavate autorite teoseid seaduslikult kasutada.

• Muusikateoste edastamine

Autoriõiguse seaduse järgi kuulub autorile ainuõigus lubada oma teoseid raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite abil edastada.

Eesti Raadio edastab oma programmides muusikateoseid ühe aasta jooksul rohkem kui 230 000 korral. Kuna igalt autorilt ja muusikakirjastajalt eraldi lubasid taotleda oleks tülikas, on kõikjal maailmas saanud tavaks hankida muusikateoste edastamiseks vajalikud load autoreid esindavate organisatsioonide ehk autorite ühingute kaudu.

Seega peavad raadio- ja televisiooniorganisatsioonid, kaabellevivõrgu operaatorid ja kõik teised, kes edastavad saateid ja programme (sh filme), saama neis saadetes ja programmides sisalduvate muusikateoste edastamiseks autorite ühingult (Eestis EAÜ-lt) loa. Teisisõnu, neil tuleb sõlmida ühinguga vastav leping.

Autoriõiguse seaduse järgi ei ole vahet, kas tegemist on muusikateose esmakordse edastamisega või korduva ehk taasedastamisega. Seega peavad näiteks kaabeltelevisioonifirmad, kes edastavad teiste televisioonijaamade programme, saama loa nii televisioonijaamalt tema programmi näitamiseks kui ka EAÜ-lt selles programmis sisalduvate muusikateoste kasutamiseks.

• Muusikateoste salvestamine (reprodutseerimine)

Autoril on ainuõigus lubada oma teost reprodutseerida ehk sellest koopiat teha. Koopia tegemiseks salvestatakse muusikateos mõnele andmekandjale (näiteks CD-le, arvuti kõvakettale, USB-pulgale või muule mäluseadmele).

Kui muusikateost soovitakse salvestada reklaamis kasutamiseks või soovitakse teost lausa muuta (näiteks teha seade või asendada võõrkeelne tekst eestikeelsega), siis on vaja saada luba otse selle muusikateose autorilt või kirjastajalt. Kontaktandmeid aitab leida EAÜ.

Muusikateose salvestamiseks juba olemasolevalt helikandjalt mõnele teisele on vaja saada luba ka selle helikandja tootjalt (produtsendilt) ja muusikateose esitajatelt.

Ilma loata võib teha salvestusi (näiteks raadiosaatest) ainult isiklikul otstarbel kasutamiseks (näiteks uurimistöö jaoks, õppetöö tegemiseks).

EAÜ luba ei ole vaja järgmistel juhtudel:

1. selliste muusikateoste salvestamiseks, mille kõik autorid (helilooja, teksti autor, arranžeerija) on surnud üle 70 aasta tagasi;
2. rahvalike teoste salvestamiseks (juhul, kui need ei ole arranžeeringud);
3. EAÜ-sse ega muudesse autoreid esindavatesse organisatsioonidesse mittekuuluvate autorite teoste salvestamiseks, sellistelt autoritelt tuleb luba küsida otse.

Seega tuleb alati enne heli- või videokandja valmistamist EAÜ salvestamise ja võrgukasutuse osakonnast järele uurida, kas teose kasutamine on vaba ja kas teose autorid on EAÜ esindatavad.

• Muusikateoste online-kasutus

Teoste online-kasutus hõlmab voogedastusteenuste (näiteks Spotify, YouTube’i) ja allalaadimisteenuste (näiteks iTunesi) kasutamise.

EAÜ võib anda loa teha oma liikmete muusikateosed üldsusele kättesaadavaks järgmistel viisidel:

• teoste allalaadimine;
• teoste kuulamine voogedastusteenuse vahendusel;
• teoste üldsusele suunamine nende avaliku esitamise otstarbel (näiteks kaupluses taustamuusika mängimine);
• audiovisuaalsetes teostes kasutatud muusikateoste üldsusele kättesaadavaks tegemine (näiteks digitaalne videolaenutus).

Kahjuks mitte. Litsentsitasu maksmise aluseks on leping, millel kajastub asutuse nimi, registrikood, kontaktandmed või eraisiku andmed. Samuti märgime lepingusse ja arvele ürituse nime ning selle toimumise aja.

EAÜ kogub sünkronisatsioonitasu ennekõike Eesti autorite muusikateoste kasutamise eest mis tahes audiovisuaalteostes, näiteks filmides ja videotes. Enamasti saab EAÜ väljastada sünkroniseerimislubasid ka välismaiste muusikateoste kasutamiseks, kuid on juhtumeid, kui see pole võimalik. Sel juhul aitab EAÜ leida kontaktandmeid, kelle poole loa saamiseks pöörduda.

EAÜ ei kogu sünkroniseerimistasu filmide tarbeks kirjutatud originaalmuusika eest ja samuti olukorras, kus muusikateost soovitakse kasutada reklaamis. Mõlemal juhul tuleb pöörduda otse muusikateose autori või tema õiguste omaja poole.

Tasu suurus oleneb kasutatava muusikateose kestusest (sekundite arvust), audiovisuaalteose tüübist (mängufilm, dokumentaalfilm vms) ning loodava audiovisuaalteose soovitavast levialast.

Ei ole. Tegemist on väga levinud eksiarvamusega, justkui teatud arvu sekunditega piirduva heliteose kasumine oleks tasuta. Sünkronisatsioonitasu ehk esmahelindamise tasu tuleb maksta heliteose esimesest sekundist alates.

Kui soovitakse luua audiovisuaalteos, näiteks film, ja kasutada selles mõnda muusikateost, ent ei ole kindlalt teada, kui suurel levialal filmi edaspidi näidatakse, on soovitatav märkida esmajärjekorras levialaks Eesti territoorium ja tasuda selle eest ettenähtud sünkronisatsioonitasu. Juhul, kui hiljem tekib võimalus või vajadus näidata seda teost Eestist väljaspool, saab lasta leviala EAÜ-l laiendada.

Ei, peale autoriõiguse tuleb muusikateose kasutamisel audiovisuaalteoses võtta arvesse ka nii-öelda naaberõigusi – fonogrammitootjale ja esitajale kuuluvaid õigusi, millega tegelevad Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit.

Eesti autoriõiguse seaduse (AutÕS) IV peatükis on esitatud ammendav loetelu, millal võib autoriõigusega kaitstud teoseid vabalt, s.t ilma loata ja tasu maksmata kasutada. Kusjuures ka neil puhkudel tuleb iga kord eraldi vaadata, et teose kasutus ei oleks vastuolus selle tavapärase kasutusega ega kahjustaks põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).

Heliteose õppe-eesmärgil kasutamist reguleerib näiteks AutÕS § 19 lõike 1 punkt 2: selle järgi võib õiguspäraselt avaldatud teoseid (sh muusikateoseid) õppetöös vabalt kasutada illustreeriva materjalina motiveeritud mahus ja tingimusel, et sellise tegevusega ei taotleta ärilisi eesmärke. Alati tuleb kasutatud teosele ka selgelt viidata ehk märkida ära selle pealkiri ja autor. 

Teose autoril on õigus enda kirjutatud teose helikandjal reprodutseerimise (kasutamise) eest saada autoritasu. Autoriühingute liikmete eest kogub autoritasu EAÜ. Enne, kui tehasesse plaaditellimus sisse anda, tuleb plaadi väljaandjal saada EAÜ-lt litsents teose kasutamiseks teatavas tiraažis. Selleks tuleb täita taotlus, mille põhjal EAÜ koostab helikandja väljaandjale autoritasuarve. Arve tasumisel saab väljaandja litsentsi teose kasutamiseks selles tiraažis.

Ei pea, aga sel juhul tuleb väljaandjal nende autoritega ise ühendust võtta ja reprodutseerimise tingimustes kokku leppida.

Ei piisa. Kõik enda kirjutatud lood tuleb registreerida EAÜ kasutajaliideses. EAÜ-s registreeritud teoste andmete põhjal kogub EAÜ autoritasu ka teose teiste kasutuste eest.

EAÜ esindatavate autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks peab kasutaja saama EAÜ-lt kirjaliku loa, üldjuhul on selleks leping. Teatud juhtudel väljastab EAÜ ka ühepoolseid kirjalikke lubasid.

Kuna muusikateoste kasutusvaldkond on kõige laiem, on kasutajate ja autorite vahelise suhtlemise hõlbustamiseks kindlasti vaja vahendusorganisatsiooni. Eestis täidab seda ülesannet EAÜ, kes lisaks muusikateoste autoritele esindab ka kunstiteoste ja audiovisuaalteoste autoreid.

EAÜ-l on õigus nõuda kasutajatelt ettemaksu ehk käsiraha kuni 100% ulatuses eeldatavast litsentsitasust või käenduse andmist järgmistel juhtudel:

1. kui leping sõlmitakse esmakordselt äriühinguga, mille omakapital on väiksem kui eeldatavalt maksmisele kuuluv litsentsitasu;
2. kui litsentsi taotleja või selle esindaja on eelnevalt jätnud litsentsitasu õigel ajal või nõutud mahus maksmata või on esitanud EAÜ-le valeandmeid litsentsitasu aluseks olevate asjaolude kohta.

Selliste litsentsi taotlejatega, kellel on EAÜ ees võlg, võib ühing keelduda litsentsilepingut sõlmimast, jättes neile kasutusloa andmata.

Kõik juhtumid, kui EAÜ on keeldunud litsentsilepingu sõlmimisest, kajastatakse vastava aasta EAÜ läbipaistvusaruandes.

Eesti autoriõiguse seaduse järgi tekib autoriõigus teose loomisega ning autoriõiguse tekkimiseks ja teostamiseks ei ole vaja mingeid formaalsusi täita.

EAÜ liikmeks astumine on vabatahtlik ning liikmeks astununa tuleb autoril oma teosed ühingu andmebaasis registreerida. Registreerimine on vajalik selleks, et EAÜ saaks kogutud tasud õigesti jaotada.

Teose puhul peab olema selgelt välja toodud see isik, kellele kuuluvad autoriõigused. Varem kasutatud ©-märk on nüüdseks kaotanud oma tähtsuse ning Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole enam kohustust ega vajadust seda kasutada.

Autoriõigust võib väljendada näiteks nii: „Autoriõigus: Jüri Kass, 2021“, sellele võib lisada täienduse „Kõik õigused on kaitstud“ või „Kõik autoriõigused kuuluvad autorile“.

Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Nende mõistete alla mahub väga lai loometeoste ring, mida illustreerib autoriõiguse seaduse § 4 lõikes 3 esitatud näitlik loetelu. Võib öelda, et kaitstakse kõiki selliseid loomeresultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele:

1. tegemist on originaalse tulemusega ehk teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid kaitstav teos ei tohi olla üksüheselt kopeeritud, puhttehniliselt teostatud või kohandatud ega äratuntavalt sarnane ühegi juba olemasoleva teosega. Autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema selgelt tajutavad. Teose väärtus, eesmärk ja muud seesugused kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised;

2. teos on loodud kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnika valdkond autoriõiguse kaitse alla ei kuulu;

3. teos peab olema väljendatud objektiivses vormis (näiteks heli- või videosalvestisena, noodi või esitusena);

4. looming peab olema sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- või taasesitamisseadme) abil. Seega ei saa autoriõigusega kaitsta ideed ehk autori kujutluses eksisteerivat teost või selle sisu. Teost kaitstakse selle objektiivse väljendusvormi kaudu.

Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt tuleb teose autoriõigusega kaitstust eeldada, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu.

Kui autoriõiguse kaitse tähtaeg möödub, võivad kõik huvilised teost vabalt kasutada. Sellise olukorra iseloomustamiseks öeldakse, et teos on „üldises kasutuses“ või „vabalt kasutatav“ (inglise keeles kasutatakse väljendit public domain).

Vabalt kasutatava teose puhul tuleb siiski kinni pidada autorsuse, autori nime, au ja väärikuse ning pealkirja kaitse reeglitest. See tähendab seda, et ka vabalt kasutatavate teoste puhul tuleb kindlasti ära märkida teose pealkiri ja autor.

Erakopeerimise tasu on autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ning filmi esmasalvestuse tootjatele makstav hüvitis, millega kompenseeritakse neile saamata jäänud tulu selle eest, et inimesed endale audiovisuaalsetest teostest või teoste helisalvestistest koopiaid teevad. Kogutav tasu peab tagama õiguste valdajatele õiglase hüvitise nende loomingu sellisel viisil kasutamise eest. Selleks, et tasu ei peaks koguma igalt lõppkasutajalt iga kopeerimiskorra eest eraldi, kogutakse tasu filmide, muusika ja muu sisu kopeerimiseks kasutatavate salvestusseadmete ja -kandjate müügi kaudu. Tasu maksavad salvestusseadmete ja -kandjate tootjad ja maaletoojad, kes lisavad selle toote müügihinnale.

Erakopeerimise tasu ei ole maks. See on kauba väärtuse komponent ja seetõttu ei pea müüja seda ostjale esitataval arvel eraldi reana välja tooma.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kuna erakopeerimise tasu on kliendile võõrandatava kauba maksustatava väärtuse üks osa, siis tuleb see samuti käibemaksuga maksustada.

EAÜ-l on õigus nõuda tasu arvestuse aluseks olevaid dokumente. Impordi puhul on tasu arvestamist tõendavaks dokumendiks kaubaarved, mis sisaldavad arve numbrit, saatja ja saaja nime, tarnetingimust, valuuta tähist ning kauba väärtust, kogust ja nimetust.

Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal (s.o EAÜ-l ajavahemikus 2021‒2023) on õigus neid andmeid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.

Tollilattu saabunud kaubale erakopeerimise tasu ei kohaldata. Tasu arvestatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel. Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks Euroopa Liidu tolliterritooriumil.

Erandina üldreeglist ei pea maaletooja salvestusseadmeid ega -kandjaid aruandes kajastama ja erakopeerimise tasu maksma juhul, kui ta impordib salvestusseadmeid juriidilisele isikule, kes on nende salvestusseadmete või -kandjate lõppkasutajaks ning kellega on hankeleping sõlmitud enne 1. märtsi 2021, juhul kui salvestusseadmed ja -kandjad tuuakse maale hiljemalt 30. juuniks 2021. Selle ajavahemiku jooksul on maaletoojal võimalik oma lepingupartnereid seadusemuudatustest teavitada ja lepingutesse vajalikud muudatused sisse viia. Pärast 30. juunit 2021 sisaldavad kõik tarned erakopeerimise tasu.

Autoriõiguse seaduse kohaselt ei ole ettevõtjatel sugugi alati õigust salvestusseadme ja -kandja eest makstud erakopeerimise tasu tagasi nõuda. See on võimalik ainult siis, kui salvestusseadet või -kandjat kasutatakse põhikirjalise tegevuse raames. Autoriõiguse seadus (§ 27 lõike 5 punkt 3) kasutab mõistet „ettevõtja põhikirjaline tegevus“, kuid ei defineeri seda. Kehtiv õigus (äriseadustik) ei kohusta ettevõtjaid märkima põhikirja oma tegevusala. Üldlevinud arusaama kohaselt on põhikirjaline tegevus ettevõtja majandustegevus. Äriseadustik kohustab:

• kõiki ettevõtjaid äriregistrisse kandmisel teavitama äriregistrit oma kavandatud põhitegevusalast, samuti tegevusalade muutumisest, kasutades Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit;
• äriühingut, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitama oma majandusaasta aruandes ära ka lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad, kasutades selleks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Erakopeerimise tasu tagasinõudmine on seega põhjendatud sellistel juhtudel, kui salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse eesmärgil, mis ilmselgelt erineb isiklikuks tarbeks kopeerimisest, ning õiguste omajatele kahju tekitamise võimalus on välistatud. Seega, kui ettevõtja ostab oma töötajatele arvuti või nutitelefoni, mida töötajad tohivad kasutada nii töö tegemiseks kui ka eraviisiliseks tegevuseks – teisisõnu, töötajad ei kasuta arvutit või nutitelefoni üksnes juriidilise isiku põhikirjaliseks tegevuseks ehk majandustegevuseks –, siis sellisel juhul ei ole ettevõtjal õigust erakopeerimise tasu tagasi nõuda.

Jah, toote tutvustamiseks kasutatavad näidised on omatarvei, sest need kuuluvad ettevõttele ega ole eraisikute valduses. Sellest tulenevalt ei toimu nende kaudu ka kellegi autoriõiguse rikkumist, kuna erakopeerimiseks neid kasutada ei saa. Seni, kuni näidised on ettevõtte omandis, saab nende pealt makstud erakopeerimise tasu tagasi küsida, ent kui näidised hiljem tarbijale siiski maha müüakse, tuleb nende eest ikkagi tasu maksta.

Jah, kui need on raporteeritud samal perioodil, siis arve peal tehakse tasaarveldus. See tähendab seda, et ettevõtja saadab EAÜ-le nii impordi kui ka ekspordi kohta aruande ning maksta tuleb tal impordi ja ekspordi vahe.

Jah, peab lisama. Edasimüük ärikasutajale toimub koos erakopeerimise tasuga. Ärikasutajal on õigus tasu hiljem tagasi küsida. Maaletooja ei saa garanteerida, et seadmed on vaid professionaalses kasutuses, seda saab kinnitada eelkõige lõppkasutaja.

Jah, asendusseade läheb erandi alla, kuna klient kasutab seadet lühiajaliselt, ainult seadme remondi ajal, ja hiljem tagastab selle.

Ei ole, kuid seaduses nimetatud juhtudel võib ettevõtjal tekkida tasu tagasinõudmise õigus. Kui seade müüakse või renditakse eraisikule, siis selle eest tuleb erakopeerimise tasu maksta. Seadmete rentimine äritegevuse raames ei muuda asjaolu, et lõppkasutajaks on eraisik.

Kui ettevõte ekspordib või müüb kaupa Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis on tal õigus alates 1. aprillist 2021 eksporditud toodete eest makstud erakopeerimise tasu tagasi nõuda. Selleks tuleb tal koos impordiaruandega esitada ka ekspordiaruanne, milles on kaubagruppide lõikes näha Eestist välja viidud toodete nimetused ja kogused, tollideklaratsiooni või arve number, eksportimise kuupäev ning riik, kuhu kaup on viidud. See aruandevorm EAÜ kodulehel koos selgitustega kättesaadav. Kui ettevõte esitab sama perioodi kohta mõlemad aruanded korraga, tuleb erakopeerimise tasuna maksta impordi ja ekspordi vahe.