Teavitus on suunatud just pubide- baaride, kohvikute ning restoranide juhtidele, kuna see on ärisektor, kus muusikal on väga oluline roll. Samas kasutab EAÜ hinnangul iga kümnes toitlustusasutus Eestis muusikat ebaseaduslikult – see tähendab ilma autori poolse loata ja/või autoritasu maksmata.
Alloleval lingil kuvatakse nimekiri toitlustus- või majutusettevõtetest, kellel on Eesti Autorite Ühinguga kehtivad lepingud. (Nimekiri uuendatud 10.11.2017).
Toitlustus- ja majutusettevõtete nimekiri
“Toitlustusasutuse juht saab koostöös autoreid esindava ühinguga seadust väga lihtsalt täita,” lausus EAÜ litsentseerimisosakonna juht Airi-Ulrike Lillevälja ning lisas, et baarides, pubides, kohvikutes ja restoranides muusika mängimine ükskõik milliselt helikandjalt taustaks või live-esitusena oma klientidele on autoriõiguse seaduse kohaselt avalik esitus ning nõuab litsentsilepingu sõlmimist Eesti Autorite Ühinguga.
Lillevälja sõnul saab EAÜ kaudu toitlustusäri juht, kes soovib kodu- või välismaist muusikat oma ruumides esitada, sõlmida litsentsilepingu, mis annab talle selleks õiguse. Toitlustusettevõtte poolt vastava õiguse eest makstava litsentsitasu suurus sõltub sellest, kas muusikateoseid esitatakse elavas ettekandes või tehniliste vahendite abil, samuti sellest palju istekohti antud ettevõttes on ja kas seal ka tantsitakse. Kuni 50 kohaga pubi või baari litsentsitasu määr on ca 21 eurot kuus.
“EAÜ on loonud kõik võimalused, et muusika kasutamine äriettevõtetele omalt poolt lihtsaks teha, vastasel juhul peaks pubi iga muusika- ja sõnade autoriga, kelle lugu taustaks mängib, ise kokkulepped tegema ja autoritasude osas arveldama. Sama töö jääks teha igal heliloomingu autoril, kes omakorda peaks sadade toitlustusasutustega igapäevaselt asju ajama,” lisas Lillevälja. “Kõik see vaev jääb autorite ühingule, kui sõlmida meiega litsentsileping.”
EAÜ tegevjuhi Kalev Rattuse sõnul kehtib analoogne muusikateoste litsentseerimise süsteem kõigis Euroopa riikides. “Intellektuaalomandi väärtustamine on oluline osa ettevõtlusmaastikust. Mida vähem saavad autorid oma loomingu eest tasu, seda vähem on meil professionaalseid heliloojaid ja laulukirjutajaid, kes oma tööst elatuda saavad,” lausus Rattus ning lisas, et kaitstud ja väärtustatud autoriõigused on üks põhjus, miks Eesti muusika on täna nii kõrgel tasemel.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna piirkonnavanema Lea Bärensoni sõnul lahendab intellektuaalomandi õiguse rikkumisi enamasti tsiviilkohus. „Küll aga võib teatud juhtudel tegu olla süüteoga. Süüteomenetlus on viimane abinõu juhul, kui muud vahendid ei ole õigusrikkumise peatamiseks piisavad,“ ütles Bärenson. „Näiteks on väärteo korras karistatav restoranis, baaris, kaubanduskeskuses muusika mängimine ilma litsentsilepinguta,“ lausus politseinik.
Kui omanik ei ole pädeva asutuse või autoriga lepingut sõlminud ja tekitatud kahju jääb alla 200 euro, siis on toime pandud väärtegu, mille karistus on füüsilisele isikule kuni 300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 6400 eurot. Rikkumine liigitub kuriteoks, kui litsentsilepingu puudumisega tekitatud kahju või saadud kasu ületab 200 euro piiri.
Autoriõiguse seadus kehtib Eestis 1992. aastast. Vastavalt autoriõiguse seadusele mõeldakse avaliku esituse all teoste mängimist külastajatele nii taustaks kui ka kontserdina toitlustusasutustes. Siia alla lähevad nii live – kontserdid kui ka erinevalt helikandjalt muusika mängimine, sh mõne raadiokanali või interneti (näiteks Spotify) vahendusel.
EAÜ on asutatud 1991 aastal ning esindab üle 5000 Eesti muusikaautori ning ca 3 miljoni välisriigi muusikaautori ja -kirjastaja õigusi.
Lisainformatsioon:
Kalev Rattus
Eesti Autorite Ühing
Tegevjuht
6684 360
