8.oktoobril 1991 asutasid 16 eesti loomeinimest Eesti Autorite Ühingu. Õnnitleme kõiki EAÜ liikmeid ühingu aastapäeva puhul! Ühtlasi täname häid lepingupartnereid meeldiva koostöö eest!
EAÜ peab ennast tegelikult 1932. aastal asutatud ja kuni 1944. aastani tegutsenud Eesti Autorikaitse Ühingu õigusjärglaseks. Ajaleht „Postimees“ kirjutas oma 9. juuni 1932 numbris Eesti Autorikaitse Ühingu asutamise kohta nii: „Üleeile õhtul peeti Tallinnas autorikaitse ühingu asutamiskoosolekut, millest osa võtsid mitmed kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. Asutatava ühingu ülesandeks on kaitsta heliloojate ja kirjanikkude õigusi Eestis. Seks otstarbeks asutatakse Tallinnas vastav büroo ja määratakse usaldusmehed teistesse kohtadesse linnas ja maal. Ühtlasi astub autorikaitse ühing lepingu vahekorda välismaa samasuguste ühingutega. Asutamiskoosolekul koostati ka tasunormid, mis üle kogu Eesti pannakse maksma kirjanikkude ja heliloojate tööde ettekandmisel. Nii peavad Tartu ja Tallinna teatrid maksma autorile algupärase esietenduse puhul 15 protsenti, järgmisel etendusel 10 protsenti ja hiljemate eest 5 protsenti. Samuti määrati üksikasjalised tasunormid teistes kohtades ja ka heliloojate üksikute tööde tasunormid.“ Ühingu ajutisse juhatusse valiti kirjanikud Eduard Hubel (ehk Mait Metsanurk), Artur Adson, Aleksander Antson ja heliloojad Evald Aav, Enn Võrk, Riho Päts ja Juhan Aavik.
