7. jaanuaril 2022. a. jõustusid autoriõiguse seaduse muudatused, millest toome välja autorite vaatest viis tähelepanuväärsemat.
- Täpsustati autorilepingu ülesütlemise või sellest taganemise võimalust. Autor võib teose kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda, kui teost ei hakata kasutama kahe aasta jooksul alates õiguste üleandmisest või õiguste kasutamiseks loa andmisest. Põhimõtteliselt võib kokku leppida ka pikemas teose kasutamise algustähtajas, kuid sel juhul ei tohi see ületada viit aastat õiguste kasutajale üleandmisest või nende kasutamiseks loa andmisest arvates. Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teose või esituse kasutamise alustamiseks.
- Sätestati teavitamiskohustus autorilepingu alusel teoseid kasutavatele isikutele. Isik, kes kasutab teost kas kasutuslepingu (litsentsileping) või võõrandamisleping (varaliste õiguste üleandmisele suunatud leping) alusel, on kohustatud autorile või tema esindajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andma vähemalt kord aastas teavet teose kasutamise, eelkõige kasutusviiside, kogu saadud tulu ja autori saadaoleva tasu kohta. Kui uuest teavitamiskohustusest tulenev koormus kujuneks teose kasutusest saadava tuluga võrreldes kasutajale ebaproportsionaalselt suureks, siis võib ta edastada autorile ainult sellist teavet, mida konkreetsel juhul saab mõistlikult eeldada. Tegemist on kaitsemeetmega lepingu nõrgema poole (autori) huvides. Seda vajadust teabe järele ei teki siiski juhul, kui kasutamine on lõppenud või kui autor on andnud tasuta litsentsi. Samuti ei ole teost kasutav isik kohutatud vastavat teavet esitama autoritele, kelle panus ei ole kogu teost arvestades märkimisväärne, v.a juhul kui autor näitab, et vajab kõnealust infot lepingu muutmise nõudmiseks ning esitab selleks põhistatud taotluse. Uut teavitamiskohustust ei kohaldata lepingutele, mille üheks pooleks on kollektiivse esindamise organisatsioon (näiteks EAÜ). Vastav teavitamiskohustus hakkab kehtima alates 2022. aasta 7. juunist.
- Võeti üle DSM-direktiivi artikkel 17. Veebiplatvormid (nt YouTube ning Facebook) peavad omandama teoste õiguste omajatelt (samuti autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidele nagu esitused ja fonogrammid) loa, mis võimaldaks teoseid õiguspäraselt veebiplatvormi kaudu kättesaadavaks teha. Eelkõige eeldatakse, et platvormipakkujad omandavad sellised litsentsid õiguste omajaid esindavatelt kollektiivse esindamise organisatsoonidelt. Selline kollektiivse esindamise organisatsioonidega sõlmitud litsentsileping peaks tagama, et platvormipakkuja maksab teoste autoritele ka kohast hüvitist. Samuti võimaldab selline leping platvormi kasutajatel kolmanda isiku õigustega kaitstud sisu õiguspäraselt platvormile üles laadida. Samas säilib autoritel (ka platvormipakkujaga lepingu sõlminud kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmeks olevatel autoritel) õigus nõuda oma teose veebiplatvormilt mahavõtmist, kui platvormi kasutaja on selle üles laadinud ilma teose autori või teiste teosega seotud isikute (näiteks teose esitaja või fonogrammitootja) nõusolekuta.
- Nähakse ette autori õigus autorilepingu muutmiseks, eesmärgiga saada õiglast tasu. Autoril (samuti esitajal) on nüüd õigus nõuda isikult, kellega ta on sõlminud lepingu, vastava autorilepingu muutmist ja seda täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks, kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes teose (või esituse) kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga.
- Täpsustati teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide vaba kasutamist. Ilma autori loata ja tasu maksmiseta on lubatud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ka teksti- ja andmekaeve eesmärkidel, digitaalses ja piiriüleses õppetöös ning kultuuripärandi säilitamisel.
