Üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidlustasid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nn kopeerimishüvitise asjas Riigikohtus, et tagada õiglane hüvitis Eesti õiguste omajatele ning Eesti kultuuri ja loomingu kaitse.
Tallinn Ringkonnakohus tühistas nn kopeerimishüvitise asjas 30.06.2020 otsusega halduskohtu varasema otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014-2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist. Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks hüvitise summaks koos viivistega mõisteti ca 3,5 miljonit eurot, millele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
“Me oleme jätkuvalt loomeinimestele maailma üks vähem kopeerimistasu maksev riik,” lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt. “Kuigi ringkonnakohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt, võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet, siis pettumust valmistas kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust ELi keskmisest suuremale hüvitisele. Kehtivas autoriõiguse seaduses kirjas olevate hüvitise määrade alusel peaks vastav summa olema ca 46 miljonit eurot, kuid paraku käivad need vaid vanamoodsate salvestavate seadmete ja kandjate kohta,” lisas vandeadvokaat Priit Lätt.
Statistika näitab, et erinevates riikides üle maailma on nn kopeerimishüvitise summad loomeinimestele pidevas kasvus. Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa 2017. a eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141% võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti õiguste omajad õigustatud saama hüvitist 0,45 eurot per capita.
Kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest ehk nn kopeerimishüvitise asjas esitasid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liidu.
Lisaks loomeinimeste esindusorganisatsioonidele esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule ka Vabariigi Valitsus. Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamine tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit leidnud.
