Hetkel tööandjale maksuvabaks tehtud sporditoetuse laiendamist kultuurile pooldab ligi 80% Eesti inimestest, selgub kultuuriorganisatsioonide tellitud ja Norstati poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.
Norstati avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt teadsid üle poole eestimaalastest, et tööandja saab maksuvabalt hüvitada töötajatele sportimiseks tehtud kulutusi. Uuring näitas, et 79 protsenti elanikkonnast pooldab hüvitise laiendamist kultuurile.
“Uuringu tulemused näitavad selgelt inimeste ootust tänane süsteem ümber vaadata ning soovi oma füüsilise tervise kõrval üha enam panustada ka vaimsesse heaolusse,” ütles Eesti autorite ühingu tegevjuht Mati Kaalep. “Rahandusministeerium on kaalumas tulumaksuseaduse muutmist, seal hulgas maksuvaba sporditoetuse piiride nihutamist. Maksusoodustuse laiendamine aitaks elavdada kultuurivaldkonda ja see toetaks omakorda ka teisi valdkondi väljaspool kultuurisektorit.”
Etendusasutuste liidu tegevjuht Liina Unt ütles, et muudatus ei eeldaks ka riigilt täiendavaid vahendeid, vaid tooks vastupidiselt raha kultuuri juurde. „Muudatuste ümberdisainimine ei ole keerukas ega röövi riigi rahakotist täiendavaid kulusid. Vastupidi, muudatus võimaldab kaasata valdkonda senisest rohkem eraraha ning riigieelarvesse laekuv täiendav käibemaks ei vähenda keerulisel ajal ka riigi tulusid,“ lausus Unt, lisades, et samm aitab hoida ja arendada ka tänast Eesti kultuurisündmuste kõrget taset ja mitmekesisust.
Avaliku arvamuse uuringust selgus ka, et nendest töötajatest, kellele täna tööandja toetust võimaldab, aga kes kasutavad seda alla poole lubatud mahust või üldse mitte, sooviks ligi 82 protsenti hüvitise laiendamist kultuurivaldkonda. Eesti elanikest teab uuringu järgi 64 protsenti, et tööandjal on võimalus hüvitada töötajatele maksuvabalt 100 eurot kvartalis tervise edendamise kulude hüvitamiseks. Teadjatest 50 protsendile võimaldab tööandja seda kasutada.
Uuring viidi läbi 2023. aasta lõpus Norstati poolt eesti ja vene keeles, selle valimiks oli 1000 inimest üle Eesti. Tellijaks olid Eesti suuremad kultuurivaldkonna esindusorganisatsioonid – Music Estonia, Eesti Autorite Ühing, Etendusasutuste Liit, Eesti Filmi Instituut, Muuseumikaart, Eesti muuseumiühing ja Eesti muuseumide liit.
