Korduma kippuvad küsimused

  • Avalik esitamine

Muusika ümbritseb meid kõikjal: kohvikutes ja restoranides, klubides ja kontserdisaalides, kauplustes ja mujal avalikus ruumis. Avalikus ruumis muusika esitamisel ei tohi unustada, et iga muusikapala on käsitletav autori loodud teosena, millele tekib autoriõigus. Sellest tulenevalt peab teoste avalikku esitamist korraldav isik saama autorilt või autorit esindavalt organisatsioonilt ehk autorite ühingult teose esitamiseks eelnevalt loa (litsentsi). Eelnevalt peab loa taotlema ka siis, kui teost kavatsetakse avalikult esitada mõne tehnilise vahendi (nt CD-mängija, telefoni vms) abil või kui soovitakse esitada raadio, televisiooni või kaabellevivõrgu kaudu edastatavat teost. Samuti on luba vaja siis, kui teost plaanitakse esitada sellisel viisil, et inimesed saavad seda kuulata-vaadata enda valitud kohas ja ajal.

Avaliku esitamise all peetakse autoriõiguse seaduse järgi silmas teose mängimist, laulmist või muul viisil ettekandmist kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, ent kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seejuures pole tähtis, kas üldsus teost tajub või mitte ehk kas keegi paneb tähele, et muusika mängib. Samuti pole oluline see, millise tehnilise vahendi abil teost ette kantakse.

Tuleb rõhutada, et ekslik on seisukoht, justkui raadioprogrammi ettekandmisel (näiteks kui kaupluses kõlab taustaks raadiost tulev muusika) ei pea tasu maksma, kuna raadioteenuse osutaja on esitatavate teoste kasutamise eest juba maksnud. Tegelikult on raadioteenuse osutaja maksnud autoritasu üksnes teose ülekandmise õiguse saamise eest. Kui aga keegi soovib sedasama raadioprogrammi oma äriruumis taustamuusikana kasutada, siis on tegemist teose avaliku esitamisega ja selle eest tuleb eraldi tasu maksta. Ühtlasi, kui oled endale ostnud CD-plaadi või loonud Spotify konto, võid nendega seotud muusikat kasutada isiklikul otstarbel, mitte ärilisel eesmärgil, näiteks restoranis või baaris meeleolu loomiseks.

EAÜ esindab üle 5 miljoni autori ja muusikakirjastaja õigusi. EAÜ-ga lepingu sõlmimine on kiire ja lihtne moodus, kuidas ürituste korraldajad, ettevõtjad ja teised huvilised saavad ühingu esindatavate autorite teoseid seaduslikult kasutada.

  • Muusikateoste edastamine

Autoriõiguse seaduse järgi kuulub autorile ainuõigus lubada oma teoseid raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite abil edastada.

ERR edastab oma programmides muusikateoseid ühe aasta jooksul rohkem kui 230 000 korral. Kuna igalt autorilt ja muusikakirjastajalt eraldi lubasid taotleda oleks tülikas, on kõikjal maailmas saanud tavaks hankida muusikateoste edastamiseks vajalikud load autoreid esindavate organisatsioonide ehk autorite ühingute kaudu.

Seega peavad raadio- ja televisiooniorganisatsioonid, kaabellevivõrgu operaatorid ja kõik teised, kes edastavad saateid ja programme (sh filme), saama neis saadetes ja programmides sisalduvate muusikateoste edastamiseks autorite ühingult (Eestis EAÜ-lt) loa. Teisisõnu, neil tuleb sõlmida ühinguga vastav leping.

Autoriõiguse seaduse järgi ei ole vahet, kas tegemist on muusikateose esmakordse edastamisega või korduva ehk taasedastamisega. Seega peavad näiteks kaabeltelevisioonifirmad, kes edastavad teiste televisioonijaamade programme, saama loa nii televisioonijaamalt tema programmi näitamiseks kui ka EAÜ-lt selles programmis sisalduvate muusikateoste kasutamiseks.

  • Muusikateoste salvestamine (reprodutseerimine)

Autoril on ainuõigus lubada oma teost reprodutseerida ehk sellest koopiat teha. Koopia tegemiseks salvestatakse muusikateos mõnele andmekandjale (näiteks CD-le, arvuti kõvakettale, USB-pulgale või muule mäluseadmele).

Kui muusikateost soovitakse salvestada reklaamis kasutamiseks või soovitakse teost lausa muuta (näiteks teha seade või asendada võõrkeelne tekst eestikeelsega), siis on vaja saada luba otse selle muusikateose autorilt või kirjastajalt. Kontaktandmeid aitab leida EAÜ.

Muusikateose salvestamiseks juba olemasolevalt helikandjalt mõnele teisele on vaja saada luba ka selle helikandja tootjalt (produtsendilt) ja muusikateose esitajatelt.

Ilma loata võib teha salvestusi (näiteks raadiosaatest) ainult isiklikul otstarbel kasutamiseks (näiteks uurimistöö jaoks, õppetöö tegemiseks).

EAÜ luba ei ole vaja järgmistel juhtudel:

  1. selliste muusikateoste salvestamiseks, mille kõik autorid (helilooja, teksti autor, arranžeerija) on surnud üle 70 aasta tagasi;
  2. rahvalike teoste salvestamiseks (juhul, kui need ei ole arranžeeringud);
  3. EAÜ-sse ega muudesse autoreid esindavatesse organisatsioonidesse mittekuuluvate autorite teoste salvestamiseks, sellistelt autoritelt tuleb luba küsida otse.

Seega tuleb alati enne heli- või videokandja valmistamist EAÜ salvestamise ja võrgukasutuse osakonnast järele uurida, kas teose kasutamine on vaba ja kas teose autorid on EAÜ esindatavad.

  • Muusikateoste online-kasutus

Teoste online-kasutus hõlmab voogedastusteenuste (näiteks Spotify, YouTube’i) ja allalaadimisteenuste (näiteks iTunesi) kasutamise.

EAÜ võib anda loa teha oma liikmete muusikateosed üldsusele kättesaadavaks järgmistel viisidel:

  • teoste allalaadimine;
  • teoste kuulamine voogedastusteenuse vahendusel;
  • teoste üldsusele suunamine nende avaliku esitamise otstarbel (näiteks kaupluses taustamuusika mängimine);
  • audiovisuaalsetes teostes kasutatud muusikateoste üldsusele kättesaadavaks tegemine (näiteks digitaalne videolaenutus).

EAÜ-ga liitunud autorid ja nende õiguste omajad ei pea maksma liitumis- ega liikmemakse. EAÜ-l on õigus võtta vahendustasu, mis läheb tehtud kulutuste katteks ning mille suuruse kehtestab igal aastal EAÜ üldkoosolek. Vahendustasude suuruste kohta vaata lähemalt siit.

Juhul kui ühel autoril on mitu pärijat, siis peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist astub EAÜ liikmeks. Vastav kirjalik kokkulepe tuleb esitada EAÜ-le. Teis(t)el kaaspärija(te)l on võimalik astuda EAÜ kliendiks.

Klientidel on samad õigused ja kohustused nagu liikmetel, kuid erinevalt liikmetest ei saa nad osaleda EAÜ tegevuse üle otsustamisel. St et kliendid ei saa osaleda ja hääletada EAÜ üldkoosolekul ning olla valitud juhatusse või revisjonikomisjoni.

Koos välisautoriga loodud teose puhul tuleb omavahel kokku leppida, millise osalise koduühingus teos registreeritakse.

Kui välisautor (neid võib olla ka mitu) on seotud mõne muusikakirjastusega, soovitab EAÜ teose registreerida välisautori koduühingus. Sellisel juhul tuleb kindlasti edastada registreeringu teostajale oma IPI- (ingl k interested party information) number. Selle teadasaamiseks tuleb siseneda Autoriportaali.

Välisriigis registreeritud teosest võiks EAÜ-d e-kirja teel (eau@eau.org) teavitada, et saaksime rahvusvahelistes andmebaasides registreeringu teostamistel silma peal hoida.

Kui teos registreeritakse EAÜ-s, tuleb kindlasti küsida kõigi kaasautorite IPI-number. Nii leiame õige isiku hõlpsamini üles.

  • Muusikaliste draamateoste (näiteks ooper, operett, muusikal, ballett) kasutusõiguste ehk niinimetatud suurte õiguste (ingl k grand right) puhul

Kui autor siiski soovib, et EAÜ tema eest teatriga lepingu sõlmiks, tuleb EAÜ-ga sõlmida konkreetse draamateose kohta eraldi leping.

  • Reklaamis kasutamisel

Autoril on õigus ise otsustada, kas ta soovib oma teose siduda reklaamitava kauba, teenuse või üritusega. Kui autor otsustab selleks loa anda, tuleb tal endal reklaamitootjaga tasu saamiseks kokkulepe sõlmida. Soovi korral võib autor pöörduda ka EAÜ poole, et ühing kogu asjaajamise ja esindamise enda peale võtaks.

  • Nootide ja laulusõnade kasutamisel

Autoril või tema pärijal on õigus ise otsustada, kas ta soovib lubada oma nootide või laulusõnade levitamist või avaldamist (reprodutseerimist) ning millistel tingimustel ta seda soovib.

  • Spetsiaalselt teatrilavastuse jaoks loodud heliteose puhul

Juhul, kui autor loob konkreetsele lavastusele uue muusikateose, võib ta selle avaliku esitamise tingimused ise teatriga kokku leppida. Ent juba olemasoleva muusikateose kasutamiseks annab teatrile loa EAÜ.

  • Raadio või televisiooni tarbeks tunnusmuusika loomisel

Autor võib sõlmida otselepinguid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaga juhul, kui tegemist on konkreetse saate või programmi jaoks loodud tunnusmuusikaga.i

Kui tunnusmuusika tellija ja autor on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tellija on maksnud autorile nii tunnusmuusika loomise kui ka varaliste õiguste kasutamise eest, ei ole autoril selle heliteose raadios või televisioonis kasutamise eest enam õigust EAÜ kaudu tasusid nõuda.

  • Audiovisuaalsetes teostes (filmid ja sarjad) kasutamise puhul

Autor võib sõlmida otselepingu filmitootja või televisiooniteenuse osutajaga juhul, kui tegemist on konkreetse filmi või sarja jaoks loodud muusikateosega ning kokkulepitud tasu suurus ja maksmise kord kehtivad ainult esimese koopia kohta. Edasisele kopeerimisele (lisakoopiad filmi või saate edastamiseks, avalikuks esitamiseks või DVD-del või muudel videokandjatel levitamiseks) otselepingu sõlmimise õigus ei laiene ja muusikateose salvestamiseks tuleb saada luba EAÜ-lt.

Kui filmi esitatakse avalikult kinos, muus üldsusele avatud kohas või televisioonis, siis on võimalik filmis kasutatava muusika avaliku esitamise õiguse hankida ainult EAÜ kaudu. See on samamoodi ka spetsiaalselt filmi jaoks loodud muusika puhul.

  • Avalikul koosolekul muusikateoste esitamisel

Autoril on õigus ise otsustada, kas ta soovib siduda end ja oma teost mingi avalikus kohas toimuva koosoleku, demonstratsiooni, miitingu, piketi, religioosse ürituse, rongkäigu või muu meeleavaldusega. Kui autor otsustab oma teose esitamiseks sellisel avalikul koosolekul loa anda, tuleb tal endal koosoleku korraldajaga tasu saamiseks kokkulepe sõlmida.

EAÜ annab autori eest lubasid muusikateoste esitamiseks ainult avalikul üritusel ehk meelelahutus- või lõbustusüritusel, võistlusel, etendusel, kaubandusüritusel või muul sellesarnasel inimeste koos olemise üritusel.

Autoriõigusega kaitstud muusikateose teksti tõlkimine või arranžeerimine eeldab originaalteose ehk algse teose autori nõusolekut. Autoriõigus kehtib kogu autori eluea vältel ja veel 70 aastat pärast tema surma.

Luba ei ole vaja rahvalaulude tõlkimiseks ja arranžeerimiseks, kuna rahvaloominguteostele autoriõiguse seadust ei kohaldata.

Kuidas toimub loa saamine?

  • Arranžeerija/tõlkija pöördub autori, pärija või kirjastaja poole allkirjastatud loa saamiseks. Asjaomaste isikute kontaktandmeid saab huviline küsida EAÜ-lt. Siin saame abiks olla eelkõige siis, kui otsitav isik on EAÜ liige. Kui isik kuulub mõnda muusse ühingusse, siis anname taotlejale vastava ühingu kontaktandmed.
  • Autor või tema õiguste esindaja (pärija, kirjastaja) lepivad arranžeerijaga/tõlkijaga kokku, kas viimane saab oma arranžeeringu/tõlke eest ka tasu, ning kui jah, siis milline on tasujaotuse protsent.
  • Originaalteose autor registreerib teose EAÜ-s, pärija ja kirjastaja edastavad EAÜ-le loa teos
    registreerida. i

Tõlgete või arranžeeringute puhul, mille tegemiseks ei ole luba taotletud ega saadud, kuid mida siiski levitatakse, ei teki tõlkijal ega arranžeerijal õigust autorsusele. See tähendab seda, et neil ei ole õigust esineda üldsuse ees tõlke või arranžeeringu loojana.

Teosel peab olema selgelt näidatud isik, kellele kuulub teose autoriõigus. ©-märk on kaotanud oma varasema tähtsuse ning Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole enam kohustust ega vajadust seda kasutada. Seda ©-märki kasutatakse puhtalt harjumusest.

Autoriõigust võib väljendada näiteks nii: „Autoriõigus: Jüri Kass, 2021“, mida võib omakorda täiendada sõnadega „Kõik õigused on kaitstud“.

Autoriõigusega kaitstud muusikateoste töötluste (arranžeeringute) registreerimine EAÜ kasutajaliidese kaudu võib toimuda ainult originaal- ehk algse teose autori(te) poolt. Mis tähendab seda, et arranžeerija ei saa ise EAÜ kasutajaliidese kaudu oma arranžeeringut registreerida. Kui aga arranžeerija esitab EAÜ-le originaalteose autorite (üldjuhul heliloojate) poolt allkirjastatud kirjaliku loa, et nad on oma teose töötlemisega ja EAÜ-s registreerimisega nõus, siis saab EAÜ ise vastava töötluse ära registreerida ehk andmebaasi kanda. Kindlasti peab selles loas peab olema kirjas, kas arranžeerija saab ka tasu arranžeeringu kasutamise puhul ja kui suur on tema tasuosa.

Pseudonüüm on varjunimi, mida autor kasutab oma kodanikunime asemel oma tegeliku identiteedi varjamiseks. Pseudonüümi võidakse kasutada ka samal eesmärgil nagu kaubamärki – oma muusika (kaubamärgi puhul oma teenuse või toote) eristamiseks teiste omast. Registreeritud kaubamärgiga (või ka üldtuntud kaubamärgiga) kattuva pseudonüümi registreerimine EAÜ-s on võimalik, kui selleks on kaubamärgiomaniku nõusolek.

Autoriõiguse seaduses ei kasutata sellist mõistet nagu kaver ja kaverdamine. Kuid praktikas tuleks kaveri (ingl cover) all mõelda juba salvestatud ja avaldatud originaalteosest ehk algsest teosest tehtud töötlust.

Selline isik on kahes rollis: ta on teoste esitaja ja ühtlasi teoste autor. Esitajana võib ta ise ürituse korraldajaga esitajatasus ja muudes tingimustes kokku leppida. Ent autorina – kui ta on EAÜ liige –tuleb tema teoste avalikuks esitamiseks saada luba EAÜ-lt ehk sõlmida ühinguga vastav litsentsileping ja maksta talle autoritasu EAÜ kaudu.

Isegi juhul, kui autorist esineja ei ole EAÜ liige, ei pruugi kõik tema esitatavad teosed olla ainuüksi tema enda loodud. Näiteks võib olla nii, et viisi autor ei kuulu EAÜ liikmete hulka, kuid sõnade autor kuulub. Järelikult tuleb tal ikkagi ka EAÜ-ga leping sõlmida.

Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades.

Muusikateoste puhul, mille loomisel on osalenud kaks või enam isikut kas ühisautoritena või kaasautoritena, tuleks vastavatel isikutel enne teose EAÜ-s registreerimist kokku leppida, milline oli nende roll teose loomisel (kes on helilooja, kes tekstiautor, kes arranžeerija) ja kuidas jaotuvad nende vahel kogutud autoritasud: kas automaatse tasujaotuse võtme järgi või vastavalt eriprotsentidele. Kui sellist eelnevat kokkulepet ei ole, saavad autorid seda teha EAÜ-s vastava teose registreerimisel, kuna teose registreering peab olema kinnitatud kõikide teose originaalautorite poolt.

Kui aja jooksul valmib muusikateosest mingi uus versioon, mille loomisel on osalenud algse versiooniga võrreldes rohkem või teisi autoreid, siis on võimalik vastav versioon algsest versioonist erineva versioonina EAÜ-s registreerida.

Autoriõiguse seaduses ei kasutata sellist terminit nagu sämplimine. Kuid mitmetes muusikažanrites nagu hiphop ja R&B ning elektroonilises ja eksperimentaalses muusikas on sämplimine (ingl sampling) populaarseks tehnikaks. Sämpel (ingl sample) on helilõik varasema muusikateose esituse salvestisest, mida kasutatakse uue muusikapala loomisel. Seega võib sämplimist defineerida kui varasema helisalvestise osade kopeerimist ja uues teoses kasutamist. Sämplimisele sarnanev tehnika on interpolatsioon ehk taassalvestamine (ingl interpolation või replay), kus osa varasemast teosest mängitakse või lauldakse uuesti sisse, et seda uues teoses kasutada.

Sämplimine ja taassalvestamine riivavad autorile kuuluvaid õigusi, sämplimine lisaks teoste esitajate ja fonogrammitootjate õigusi ehk autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Seega isikul, kes soovib oma uues teoses kasutada vanemat teost, mille autoriõiguse ja kaasnevate õiguste kehtivuse tähtaeg ei ole möödunud, on vajalik saada luba varasema teose autorilt, sämplimise puhul ka konkreetse salvestise esitajalt ja fonogrammitootjalt.

Autoriõiguse seaduses on toodud ammendav loetelu juhtumitest, millal võib autoriõigusega kaitstud teoseid vabalt, st ilma loata ja tasu maksmata kasutada. Üldjuhul on võõraid teoseid lubatud vabalt kasutada isiklikeks vajadusteks, samuti õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Kusjuures ka sel juhul tuleb konkreetse kasutuse puhul vaadata, et see ei oleks vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjustaks põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Mingit miinimummahtu, mida võib võõrast teosest ja/või helisalvestisest vabalt (st ilma loata ja tasu maksmata) kasutada, ei ole seadusega kehtestatud. Riigikohus on leidnud, et ka väga lühike, mõne sekundiline teose osa (sh kahe takti pikkune helilõik) võib olla autoriõigusega kaitstud ja selle kasutamine autori loata keelatud, kui selles peegeldub autori isikupära ning ilmnevad tema vabad ja loomingulised valikud.

Finantsaruannet eraldi digiallkirjastada ei ole vaja. Piisab finantsaruande täitmisest ja EAÜ-le esitamisest.

Autoriõiguse seadus lubab autoriõigusega kaitstud teoseid vabalt tsiteerida, kuid ainult motiveeritud mahus ja järgides tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust ning tingimusel, et märgitakse ära tsiteeritava teose autori nimi, teose pealkiri ja avaldamisallikas.

Sämpli kasutamise eesmärgiks on tsiteeritava teose väljatõstmine tema algsest kontekstist ja talle uue teose raames uue tähenduse andmine. Seega mitte tsiteeritava teose maht vaid kohustus anda edasi tsiteeritava teose kui terviku õiget mõtet, teeb muusikateoste puhul tsiteerimise erandi kasutamise praktiliselt võimatuks.

Ei, peale autoriõiguse tuleb muusikateose kasutamisel audiovisuaalteoses võtta arvesse ka nii-öelda naaberõigusi – fonogrammitootjale ja esitajale kuuluvaid õigusi, millega tegelevad Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit.

Muusika ümbritseb meid kõikjal: kohvikutes ja restoranides, klubides ja kontserdisaalides, kauplustes ja mujal avalikus ruumis. Avalikus ruumis muusika esitamisel ei tohi unustada, et iga muusikapala on käsitletav autori loodud teosena, millele tekib autoriõigus. Sellest tulenevalt peab teoste avalikku esitamist korraldav isik saama autorilt või autorit esindavalt organisatsioonilt ehk autorite ühingult teose esitamiseks eelnevalt loa (litsentsi). Eelnevalt peab loa taotlema ka siis, kui teost kavatsetakse avalikult esitada mõne tehnilise vahendi (nt CD-mängija, telefoni vms) abil või kui soovitakse esitada raadio, televisiooni või kaabellevivõrgu kaudu edastatavat teost. Samuti on luba vaja siis, kui teost plaanitakse esitada sellisel viisil, et inimesed saavad seda kuulata-vaadata enda valitud kohas ja ajal.

  • Avalik esitamine

Avaliku esitamise all peetakse autoriõiguse seaduse järgi silmas teose mängimist, laulmist või muul viisil ettekandmist kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, ent kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seejuures pole tähtis, kas üldsus teost tajub või mitte ehk kas keegi paneb tähele, et muusika mängib. Samuti pole oluline see, millise tehnilise vahendi abil teost ette kantakse.

Tuleb rõhutada, et ekslik on seisukoht, justkui raadioprogrammi ettekandmisel (näiteks kui kaupluses kõlab taustaks raadiost tulev muusika) ei pea tasu maksma, kuna raadioteenuse osutaja on esitatavate teoste kasutamise eest juba maksnud. Tegelikult on raadioteenuse osutaja maksnud autoritasu üksnes teose ülekandmise õiguse saamise eest. Kui aga keegi soovib sedasama raadioprogrammi oma äriruumis taustamuusikana kasutada, siis on tegemist teose avaliku esitamisega ja selle eest tuleb eraldi tasu maksta. Ühtlasi, kui oled endale ostnud CD-plaadi või loonud Spotify konto, võid nendega seotud muusikat kasutada isiklikul otstarbel, mitte ärilisel eesmärgil, näiteks restoranis või baaris meeleolu loomiseks.

EAÜ esindab üle 5 miljoni autori ja muusikakirjastaja õigusi. EAÜ-ga lepingu sõlmimine on kiire ja lihtne moodus, kuidas ürituste korraldajad, ettevõtjad ja teised huvilised saavad ühingu esindatavate autorite teoseid seaduslikult kasutada.

  • Muusikateoste edastamine

Autoriõiguse seaduse järgi kuulub autorile ainuõigus lubada oma teoseid raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite abil edastada.

Eesti Raadio edastab oma programmides muusikateoseid ühe aasta jooksul rohkem kui 230 000 korral. Kuna igalt autorilt ja muusikakirjastajalt eraldi lubasid taotleda oleks tülikas, on kõikjal maailmas saanud tavaks hankida muusikateoste edastamiseks vajalikud load autoreid esindavate organisatsioonide ehk autorite ühingute kaudu.

Seega peavad raadio- ja televisiooniorganisatsioonid, kaabellevivõrgu operaatorid ja kõik teised, kes edastavad saateid ja programme (sh filme), saama neis saadetes ja programmides sisalduvate muusikateoste edastamiseks autorite ühingult (Eestis EAÜ-lt) loa. Teisisõnu, neil tuleb sõlmida ühinguga vastav leping.

Autoriõiguse seaduse järgi ei ole vahet, kas tegemist on muusikateose esmakordse edastamisega või korduva ehk taasedastamisega. Seega peavad näiteks kaabeltelevisioonifirmad, kes edastavad teiste televisioonijaamade programme, saama loa nii televisioonijaamalt tema programmi näitamiseks kui ka EAÜ-lt selles programmis sisalduvate muusikateoste kasutamiseks.

  • Muusikateoste salvestamine (reprodutseerimine)

Autoril on ainuõigus lubada oma teost reprodutseerida ehk sellest koopiat teha. Koopia tegemiseks salvestatakse muusikateos mõnele andmekandjale (näiteks CD-le, arvuti kõvakettale, USB-pulgale või muule mäluseadmele).

Kui muusikateost soovitakse salvestada reklaamis kasutamiseks või soovitakse teost lausa muuta (näiteks teha seade või asendada võõrkeelne tekst eestikeelsega), siis on vaja saada luba otse selle muusikateose autorilt või kirjastajalt. Kontaktandmeid aitab leida EAÜ.

Muusikateose salvestamiseks juba olemasolevalt helikandjalt mõnele teisele on vaja saada luba ka selle helikandja tootjalt (produtsendilt) ja muusikateose esitajatelt.

Ilma loata võib teha salvestusi (näiteks raadiosaatest) ainult isiklikul otstarbel kasutamiseks (näiteks uurimistöö jaoks, õppetöö tegemiseks).

EAÜ luba ei ole vaja järgmistel juhtudel:

  1. selliste muusikateoste salvestamiseks, mille kõik autorid (helilooja, teksti autor, arranžeerija) on surnud üle 70 aasta tagasi;
  2. rahvalike teoste salvestamiseks (juhul, kui need ei ole arranžeeringud);
  3. EAÜ-sse ega muudesse autoreid esindavatesse organisatsioonidesse mittekuuluvate autorite teoste salvestamiseks, sellistelt autoritelt tuleb luba küsida otse.

Seega tuleb alati enne heli- või videokandja valmistamist EAÜ salvestamise ja võrgukasutuse osakonnast järele uurida, kas teose kasutamine on vaba ja kas teose autorid on EAÜ esindatavad.

  • Muusikateoste online-kasutus

Teoste online-kasutus hõlmab voogedastusteenuste (näiteks Spotify, YouTube’i) ja allalaadimisteenuste (näiteks iTunesi) kasutamise.

EAÜ võib anda loa teha oma liikmete muusikateosed üldsusele kättesaadavaks järgmistel viisidel:

  • teoste allalaadimine;
  • teoste kuulamine voogedastusteenuse vahendusel;
  • teoste üldsusele suunamine nende avaliku esitamise otstarbel (näiteks kaupluses taustamuusika mängimine);
  • audiovisuaalsetes teostes kasutatud muusikateoste üldsusele kättesaadavaks tegemine (näiteks digitaalne videolaenutus).

Jah, vajad. EAÜ esindab Eesti autoreid autoritega või nende õiguste omajatega (pärijad, muusikakirjastajad) otse sõlmitud liikmelepingute alusel. Välisautoreid esindab EAÜ vastava riigi muusikaautoreid esindava organisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel. Kokku esindab EAÜ üle maailma umbes 4 miljoni autori ja muusikakirjastaja õigusi. EAÜ-ga lepingu sõlminud välisriikide muusikaautoreid esindavate organisatsioonide nimekiri on kättesaadav EAÜ kodulehelt.

Kahjuks mitte. Litsentsitasu maksmise aluseks on leping, millel kajastub asutuse nimi, registrikood, kontaktandmed või eraisiku andmed. Samuti märgime lepingusse ja arvele ürituse nime ning selle toimumise aja.

Bändile kui esitajale maksad esitajatasu. Kuid bändi poolt esitatud teoste autoritel on õigus oma teoste avaliku esitamise eest saada autoritasu. Ja seda autoritasu kogub muusikateoste autoritele EAÜ.

Selline isik on kahes rollis: ta on teoste esitaja ja ühtlasi teoste autor. Esitajana võib ta ise ürituse korraldajaga esitajatasus ja muudes tingimustes kokku leppida. Ent autorina – kui ta on EAÜ liige –tuleb tema teoste avalikuks esitamiseks saada luba EAÜ-lt ehk sõlmida ühinguga vastav litsentsileping ja maksta talle autoritasu EAÜ kaudu.

Isegi juhul, kui autorist esineja ei ole EAÜ liige, ei pruugi kõik tema esitatavad teosed olla ainuüksi tema enda loodud. Näiteks võib olla nii, et viisi autor ei kuulu EAÜ liikmete hulka, kuid sõnade autor kuulub. Järelikult tuleb tal ikkagi ka EAÜ-ga leping sõlmida.

Jah, pead ikka tasuma. Avaliku esituse eest tuleb autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele neid esindavate ühingute kaudu tasu maksta. Teliale makstav tasu seda ei sisalda.

Jah, pead ikka maksma. Tasuline ärikonto ei anna õigust muusika kasutamiseks ning avaliku esituse eest tuleb autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele neid esindavate ühingute kaudu eraldi tasu maksta.

Muusikat ei sisalda ainult muusikakanalid. Ka kõikide teiste telekanalite (sh ETV, ETV2, Kanal2, TV3 jne) saated sisaldavad muusikat. Seega kui hotell pakub oma külastajatele hotellitoas televiisori vaatamise võimalust, siis tuleb hotellil saada EAÜ-lt muusikateoste avaliku esitamise luba ja maksta selle eest. Televiisorite faktiline kasutatavus külastajate poolt ei oma antud juhul tähendust.

Jah, ka tasuta toimuvatel üritustel, kus kasutatakse muusikat, tuleb sõlmida litsentsileping ning esitada vajalik aruandlus.

EAÜ esindab muusikateoste autoreid ja nende õiguste omajaid (pärijad, muusikateoste kirjastajad). Muusikateoste esitajaid esindab Eesti Esitajate Liit ja fonogrammitootjaid Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Et muusikat legaalselt avalikult esitada, peab sõlmima kaks lepingut: ühe EAÜ-ga ja teise (olenevalt valdkonnast, kus muusikat kasutatakse) kas Eesti Esitajate Liidu või Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga. Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing teostavad neile kuuluvaid õigusi ühiselt.

EAÜ-l on revisjonikomisjon, kes kontrollib EAÜ majandustegevust ja seda, kas tasud ilusasti autoriteni jõuavad. Lisaks revisjonikomisjonile auditeerib EAÜ-d iga aasta atesteeritud vandeaudiitor ning kõigi Eestis tegutsevate kollektiivse esindamise organisatsioonide (sh EAÜ) üle teostab järelevalvet Patendiamet. Kuid ka kasutajad ise saavad sellele kaasa aidata, et EAÜ poolt kogutud tasud autoriteni jõuaksid. Sest põhiliselt ongi autoritasude jaotamise aluseks kasutajatelt saadud andmed. Seega mida põhjalikumad on kasutajate poolt esitatud aruanded, seda täpsemalt saab EAÜ kogutud autoritasu autorite vahel ära jaotada ja neile välja maksta.

Finantsaruannet eraldi digiallkirjastada ei ole vaja. Piisab finantsaruande täitmisest ja EAÜ-le esitamisest.

EAÜ saab anda loa muusikateoste esitamiseks ainult avalikul üritusel ehk meelelahutus- või lõbustusüritusel, võistlusel, etendusel, kaubandusüritusel või muul sellesarnasel inimeste koos olemise üritusel, mis toimub üldsusele avatud kohas, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda.

EAÜ ei saa anda luba muusikateoste esitamiseks avalikul koosolekul. Vastav luba tuleb saada otse muusikateose autorilt või tema õiguse omajalt (pärijalt, kirjastajalt). Avalik koosolek on väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas korraldatav koosolek, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus. Kusjuures avaliku koosoleku puhul on selle korraldaja kohustatud koosoleku politseis registreerima ehk politseile teatama koosoleku korraldamisest.

Siin on mängus nii autoriõigused, esitajaõigused ja ka fonogrammitootja õigused juhul kui video taustaks mängiv muusika tuleb fonogrammilt.

EAÜ saab anda litsentsi ainult autoriõiguste osas ehk EAÜ-lt tuleb saada luba muusikateose salvestamiseks antud video jaoks ja maksta n-ö sünkronisatsioonitasu. Tasu suurus oleneb kasutatava muusikateose kestusest (sekundite arvust). Kui aga video on käsitletav reklaamina, siis tuleb saada selle kasutamiseks luba otse vastava muusikateose autoritelt või nende esindajalt ning kontakti leidmisega saab EAÜ abiks olla.

Kuna antud video pannakse üles YouTube’i keskkonda, siis juhul kui taustaks mängiv muusika tuleb fonogrammilt, tuleks kindlasti ühendust võtta ka fonogrammitootjaga. Sest vastasel korral võib juhtuda nii, et video on mingi aja pärast YouTube’st maha võetud, kuna fonogrammitootja on nõudnud video eemaldamist.

EAÜ kogub sünkronisatsioonitasu ennekõike Eesti autorite muusikateoste kasutamise eest mis tahes audiovisuaalteostes, näiteks filmides ja videotes. Enamasti saab EAÜ väljastada sünkroniseerimislubasid ka välismaiste muusikateoste kasutamiseks, kuid on juhtumeid, kui see pole võimalik. Sel juhul aitab EAÜ leida kontaktandmeid, kelle poole loa saamiseks pöörduda.

EAÜ ei kogu sünkroniseerimistasu filmide tarbeks kirjutatud originaalmuusika eest ja samuti olukorras, kus muusikateost soovitakse kasutada reklaamis. Mõlemal juhul tuleb pöörduda otse muusikateose autori või tema õiguste omaja poole.

Tasu suurus oleneb kasutatava muusikateose kestusest (sekundite arvust), audiovisuaalteose tüübist (mängufilm, dokumentaalfilm vms) ning loodava audiovisuaalteose soovitavast levialast.

Ei ole. Tegemist on väga levinud eksiarvamusega, justkui teatud arvu sekunditega piirduva heliteose kasumine oleks tasuta. Sünkronisatsioonitasu ehk esmahelindamise tasu tuleb maksta heliteose esimesest sekundist alates.

Kui soovitakse luua audiovisuaalteos, näiteks film, ja kasutada selles mõnda muusikateost, ent ei ole kindlalt teada, kui suurel levialal filmi edaspidi näidatakse, on soovitatav märkida esmajärjekorras levialaks Eesti territoorium ja tasuda selle eest ettenähtud sünkronisatsioonitasu. Juhul, kui hiljem tekib võimalus või vajadus näidata seda teost Eestist väljaspool, saab lasta leviala EAÜ-l laiendada.

Ei, peale autoriõiguse tuleb muusikateose kasutamisel audiovisuaalteoses võtta arvesse ka nii-öelda naaberõigusi – fonogrammitootjale ja esitajale kuuluvaid õigusi, millega tegelevad Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit.

Eesti autoriõiguse seaduse (AutÕS) IV peatükis on esitatud ammendav loetelu, millal võib autoriõigusega kaitstud teoseid vabalt, s.t ilma loata ja tasu maksmata kasutada. Kusjuures ka neil puhkudel tuleb iga kord eraldi vaadata, et teose kasutus ei oleks vastuolus selle tavapärase kasutusega ega kahjustaks põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).

Heliteose õppe-eesmärgil kasutamist reguleerib näiteks AutÕS § 19 lõike 1 punkt 2: selle järgi võib õiguspäraselt avaldatud teoseid (sh muusikateoseid) õppetöös vabalt kasutada illustreeriva materjalina motiveeritud mahus ja tingimusel, et sellise tegevusega ei taotleta ärilisi eesmärke. Alati tuleb kasutatud teosele ka selgelt viidata ehk märkida ära selle pealkiri ja autor. 

Teose autoril on õigus enda kirjutatud teose helikandjal reprodutseerimise (kasutamise) eest saada autoritasu. Autoriühingute liikmete eest kogub autoritasu EAÜ. Enne, kui tehasesse plaaditellimus sisse anda, tuleb plaadi väljaandjal saada EAÜ-lt litsents teose kasutamiseks teatavas tiraažis. Selleks tuleb täita taotlus, mille põhjal EAÜ koostab helikandja väljaandjale autoritasuarve. Arve tasumisel saab väljaandja litsentsi teose kasutamiseks selles tiraažis.

Ei pea, aga sel juhul tuleb väljaandjal nende autoritega ise ühendust võtta ja reprodutseerimise tingimustes kokku leppida.

Ei piisa. Kõik enda kirjutatud lood tuleb registreerida EAÜ kasutajaliideses. EAÜ-s registreeritud teoste andmete põhjal kogub EAÜ autoritasu ka teose teiste kasutuste eest.

EAÜ esindatavate autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks peab kasutaja saama EAÜ-lt kirjaliku loa, üldjuhul on selleks leping. Teatud juhtudel väljastab EAÜ ka ühepoolseid kirjalikke lubasid.

Kuna muusikateoste kasutusvaldkond on kõige laiem, on kasutajate ja autorite vahelise suhtlemise hõlbustamiseks kindlasti vaja vahendusorganisatsiooni. Eestis täidab seda ülesannet EAÜ, kes lisaks muusikateoste autoritele esindab ka kunstiteoste ja audiovisuaalteoste autoreid.

EAÜ-l on õigus nõuda kasutajatelt ettemaksu ehk käsiraha kuni 100% ulatuses eeldatavast litsentsitasust või käenduse andmist järgmistel juhtudel:

  1. kui leping sõlmitakse esmakordselt äriühinguga, mille omakapital on väiksem kui eeldatavalt maksmisele kuuluv litsentsitasu;
  2. kui litsentsi taotleja või selle esindaja on eelnevalt jätnud litsentsitasu õigel ajal või nõutud mahus maksmata või on esitanud EAÜ-le valeandmeid litsentsitasu aluseks olevate asjaolude kohta.

Selliste litsentsi taotlejatega, kellel on EAÜ ees võlg, võib ühing keelduda litsentsilepingut sõlmimast, jättes neile kasutusloa andmata.

Kõik juhtumid, kui EAÜ on keeldunud litsentsilepingu sõlmimisest, kajastatakse vastava aasta EAÜ läbipaistvusaruandes.

Muusikateoste ilma loata kasutamine on ebaseaduslik ja sellega rikutakse autorite varalisi õigusi ning võib kaasa tuua rahalise karistuse ja/või kohustuse hüvitada saamatajäänud autoritasu näol tekitatud kahju.

Litsentsilepingu lõpetamiseks tuleb oma soovist kirjalikult EAÜ kontaktisikule või aadressile eau@eau.org vähemalt üks kuu ette teatada.

Ei või. Mõne teise riigi ühing ei saa litsentseerida muusikateoste avalikku esitamist, mis toimub Eesti Vabariigi territooriumil. Iga riigi ühing tegutseb oma territooriumil ja vastava ühingu poolt rakendatavad tasud kehtivad ainult selles riigis toimuva kasutuse puhul.

Eesti autoriõiguse seaduse järgi tekib autoriõigus teose loomisega ning autoriõiguse tekkimiseks ja teostamiseks ei ole vaja mingeid formaalsusi täita.

EAÜ liikmeks astumine on vabatahtlik ning liikmeks astununa tuleb autoril oma teosed ühingu andmebaasis registreerida. Registreerimine on vajalik selleks, et EAÜ saaks kogutud tasud õigesti jaotada.

Teose puhul peab olema selgelt välja toodud see isik, kellele kuuluvad autoriõigused. Varem kasutatud ©-märk on nüüdseks kaotanud oma tähtsuse ning Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole enam kohustust ega vajadust seda kasutada.

Autoriõigust võib väljendada näiteks nii: „Autoriõigus: Jüri Kass, 2021“, sellele võib lisada täienduse „Kõik õigused on kaitstud“ või „Kõik autoriõigused kuuluvad autorile“.

Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Nende mõistete alla mahub väga lai loometeoste ring, mida illustreerib autoriõiguse seaduse § 4 lõikes 3 esitatud näitlik loetelu. Võib öelda, et kaitstakse kõiki selliseid loomeresultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele:

  1. tegemist on originaalse tulemusega ehk teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid kaitstav teos ei tohi olla üksüheselt kopeeritud, puhttehniliselt teostatud või kohandatud ega äratuntavalt sarnane ühegi juba olemasoleva teosega. Autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema selgelt tajutavad. Teose väärtus, eesmärk ja muud seesugused kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised;

  2. teos on loodud kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnika valdkond autoriõiguse kaitse alla ei kuulu;

  3. teos peab olema väljendatud objektiivses vormis (näiteks heli- või videosalvestisena, noodi või esitusena);

  4. looming peab olema sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- või taasesitamisseadme) abil. Seega ei saa autoriõigusega kaitsta ideed ehk autori kujutluses eksisteerivat teost või selle sisu. Teost kaitstakse selle objektiivse väljendusvormi kaudu.

Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt tuleb teose autoriõigusega kaitstust eeldada, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu.

Kui autoriõiguse kaitse tähtaeg möödub, võivad kõik huvilised teost vabalt kasutada. Sellise olukorra iseloomustamiseks öeldakse, et teos on „üldises kasutuses“ või „vabalt kasutatav“ (inglise keeles kasutatakse väljendit public domain).

Vabalt kasutatava teose puhul tuleb siiski kinni pidada autorsuse, autori nime, au ja väärikuse ning pealkirja kaitse reeglitest. See tähendab seda, et ka vabalt kasutatavate teoste puhul tuleb kindlasti ära märkida teose pealkiri ja autor.

Autoriõiguse seaduse leiad Riigi Teataja lehelt. Autoriõiguse seaduse lugemiseks vajuta siia.

Erakopeerimise tasu on autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ning filmi esmasalvestuse tootjatele makstav hüvitis, millega kompenseeritakse neile saamata jäänud tulu selle eest, et inimesed endale audiovisuaalsetest teostest või teoste helisalvestistest koopiaid teevad. Kogutav tasu peab tagama õiguste valdajatele õiglase hüvitise nende loomingu sellisel viisil kasutamise eest. Selleks, et tasu ei peaks koguma igalt lõppkasutajalt iga kopeerimiskorra eest eraldi, kogutakse tasu filmide, muusika ja muu sisu kopeerimiseks kasutatavate salvestusseadmete ja -kandjate müügi kaudu. Tasu maksavad salvestusseadmete ja -kandjate tootjad ja maaletoojad, kes lisavad selle toote müügihinnale.

Erakopeerimise tasu ei ole maks. See on kauba väärtuse komponent ja seetõttu ei pea müüja seda ostjale esitataval arvel eraldi reana välja tooma.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kuna erakopeerimise tasu on kliendile võõrandatava kauba maksustatava väärtuse üks osa, siis tuleb see samuti käibemaksuga maksustada.

EAÜ-l on õigus nõuda tasu arvestuse aluseks olevaid dokumente. Impordi puhul on tasu arvestamist tõendavaks dokumendiks kaubaarved, mis sisaldavad arve numbrit, saatja ja saaja nime, tarnetingimust, valuuta tähist ning kauba väärtust, kogust ja nimetust.

Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal (s.o EAÜ-l ajavahemikus 2021‒2023) on õigus neid andmeid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.

Tollilattu saabunud kaubale erakopeerimise tasu ei kohaldata. Tasu arvestatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel. Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks Euroopa Liidu tolliterritooriumil.

Erandina üldreeglist ei pea maaletooja salvestusseadmeid ega -kandjaid aruandes kajastama ja erakopeerimise tasu maksma juhul, kui ta impordib salvestusseadmeid juriidilisele isikule, kes on nende salvestusseadmete või -kandjate lõppkasutajaks ning kellega on hankeleping sõlmitud enne 1. märtsi 2021, juhul kui salvestusseadmed ja -kandjad tuuakse maale hiljemalt 30. juuniks 2021. Selle ajavahemiku jooksul on maaletoojal võimalik oma lepingupartnereid seadusemuudatustest teavitada ja lepingutesse vajalikud muudatused sisse viia. Pärast 30. juunit 2021 sisaldavad kõik tarned erakopeerimise tasu.

Autoriõiguse seaduse kohaselt ei ole ettevõtjatel sugugi alati õigust salvestusseadme ja -kandja eest makstud erakopeerimise tasu tagasi nõuda. See on võimalik ainult siis, kui salvestusseadet või -kandjat kasutatakse põhikirjalise tegevuse raames. Autoriõiguse seadus (§ 27 lõike 5 punkt 3) kasutab mõistet „ettevõtja põhikirjaline tegevus“, kuid ei defineeri seda. Kehtiv õigus (äriseadustik) ei kohusta ettevõtjaid märkima põhikirja oma tegevusala. Üldlevinud arusaama kohaselt on põhikirjaline tegevus ettevõtja majandustegevus. Äriseadustik kohustab:

  • kõiki ettevõtjaid äriregistrisse kandmisel teavitama äriregistrit oma kavandatud põhitegevusalast, samuti tegevusalade muutumisest, kasutades Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit;
  • äriühingut, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitama oma majandusaasta aruandes ära ka lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad, kasutades selleks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Erakopeerimise tasu tagasinõudmine on seega põhjendatud sellistel juhtudel, kui salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse eesmärgil, mis ilmselgelt erineb isiklikuks tarbeks kopeerimisest, ning õiguste omajatele kahju tekitamise võimalus on välistatud. Seega, kui ettevõtja ostab oma töötajatele arvuti või nutitelefoni, mida töötajad tohivad kasutada nii töö tegemiseks kui ka eraviisiliseks tegevuseks – teisisõnu, töötajad ei kasuta arvutit või nutitelefoni üksnes juriidilise isiku põhikirjaliseks tegevuseks ehk majandustegevuseks –, siis sellisel juhul ei ole ettevõtjal õigust erakopeerimise tasu tagasi nõuda.

Jah, toote tutvustamiseks kasutatavad näidised on omatarvei, sest need kuuluvad ettevõttele ega ole eraisikute valduses. Sellest tulenevalt ei toimu nende kaudu ka kellegi autoriõiguse rikkumist, kuna erakopeerimiseks neid kasutada ei saa. Seni, kuni näidised on ettevõtte omandis, saab nende pealt makstud erakopeerimise tasu tagasi küsida, ent kui näidised hiljem tarbijale siiski maha müüakse, tuleb nende eest ikkagi tasu maksta.

Jah, kui need on raporteeritud samal perioodil, siis arve peal tehakse tasaarveldus. See tähendab seda, et ettevõtja saadab EAÜ-le nii impordi kui ka ekspordi kohta aruande ning maksta tuleb tal impordi ja ekspordi vahe.

Jah, peab lisama. Edasimüük ärikasutajale toimub koos erakopeerimise tasuga. Ärikasutajal on õigus tasu hiljem tagasi küsida. Maaletooja ei saa garanteerida, et seadmed on vaid professionaalses kasutuses, seda saab kinnitada eelkõige lõppkasutaja.

Jah, asendusseade läheb erandi alla, kuna klient kasutab seadet lühiajaliselt, ainult seadme remondi ajal, ja hiljem tagastab selle.

Ei ole, kuid seaduses nimetatud juhtudel võib ettevõtjal tekkida tasu tagasinõudmise õigus. Kui seade müüakse või renditakse eraisikule, siis selle eest tuleb erakopeerimise tasu maksta. Seadmete rentimine äritegevuse raames ei muuda asjaolu, et lõppkasutajaks on eraisik.

Kui ettevõte ekspordib või müüb kaupa Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis on tal õigus alates 1. aprillist 2021 eksporditud toodete eest makstud erakopeerimise tasu tagasi nõuda. Selleks tuleb tal koos impordiaruandega esitada ka ekspordiaruanne, milles on kaubagruppide lõikes näha Eestist välja viidud toodete nimetused ja kogused, tollideklaratsiooni või arve number, eksportimise kuupäev ning riik, kuhu kaup on viidud. See aruandevorm EAÜ kodulehel koos selgitustega kättesaadav. Kui ettevõte esitab sama perioodi kohta mõlemad aruanded korraga, tuleb erakopeerimise tasuna maksta impordi ja ekspordi vahe.